Üsna sageli jõuavad kliendid meie juurde selles etapis, kus köögiplaan ei ole veel viimaste detailideni paigas, kuid põhiline suund on juba olemas. On esmane joonis, ligikaudsed mõõdud ja kujunenud arusaam sellest, millist tulemust soovitakse.
Selles varases etapis on hinnapakkumiste küsimine täiesti loogiline samm.
Pärast päringute väljasaatmist on üsna pea teie töölaual mitu pakkumist kivitasapindade valmistamiseks. Kõigis räägitakse kivitasapindadest, mõõdud tunduvad sarnased ja ka materjal võib näida sama või vähemalt samaväärne. Ometi erineb ühe pakkumise lõpphind teisest sadade eurode võrra. Sellises olukorras tekib täiesti mõistetav küsimus: kui päring on sama, siis miks ei ole hind sama?
Kõige lihtsam on hakata võrdlema lõpphinda või ruutmeetrihinda. Madalam number mõjub esmapilgul ratsionaalse valikuna, sest keegi ei taha maksta rohkem ainult sellepärast, et üks pakkumine on kallim. Samas jääb sageli õhku teine, palju olulisem küsimus – kas soodsamas hinnas on kõik vajalik juba arvestatud või on pakkumine koostatud üksnes päringus sisalduva info põhjal ning osa tegelikust töömahust ja kokkulepetest selgub alles hiljem?
Kivitasapinna maksumuse tegelik mõistmine algab vastuse otsingust eelnevale küsimusele.
Hind ei näita ainult seda, kui palju materjali kööki jõuab vaid ka seda, kui põhjalikult on läbi mõeldud mõõdistamine, tootmine, paigaldamine ja vastutus lõpptulemuse eest. Kliendi jaoks on lõpuks oluline mitte üksnes ruutmeetrite arv, vaid see, kas kogu lahendus sobitub päriselt ruumiga ning kas soovitud tulemuseni jõutakse ilma ebamugavate üllatusteta.
Miks ei pruugi pakkumised olla üks ühele võrreldavad?
Pakkumisi võrreldes võib esmapilgul jääda mulje, et võrreldakse ühte ja sama asja. Köök on ju sama, tasapinna üldmõõdud ei muutu ning materjali nimetus võib pakkumistel olla sarnane. Tegelik erinevus ei pruugi olla ainult hinnanumbris, kuid kogenum tegija arvestab täpsemini asjaoludega, mis võivad mõjutada töö keerukust, ajakulu, vastutust ja lõpptulemuse ootuspärasust.
Kõrgemalt hinnastatud pakkumine ei peegelda tingimata ettevõte suuremat kasumiootust ning tasub uurida, et kas pakkumisse on juba alguses arvestatud terviklikum töömaht ning suurem lisandväärtus.
Tõsi, et ükski kivitasapindade valmistaja ei lähe kliendi koju üldremonti tegema, kuid ta saab vastutada selle eest, et kivitasapindadega seotud töö oleks läbi mõeldud, täpselt mõõdistatud, korrektselt valmistatud ja hoolsalt paigaldatud.
Oluliselt soodsam pakkumine võib lähtuda kõige lihtsamast käsitlusest: ebamäärase päritoluga materjal, põhilised lõiked mingisuguses tolerantsiväljas ning baasnõuetele vastav paigaldus. Umbes nagu liinil, kus klient on number, mitte projekt.
Teine pakkumine võib juba algusest peale arvestada täpse mõõdistamise keerukust, avade tüüpi, servaviimistluse sobivust valitud pinnaviimistlusega, kohaletoimetamise eripärasid, valamu paigaldamist, vuukide tihendamist ja muid detaile, mis mõjutavad töö tegelikku mahtu. Mõlemad pakkumised võivad olla vormiliselt korrektsed, kuid see ei tähenda, et töö sisu ja vastutuse ulatus oleksid samad. Sellest sõltub sageli ka lõpptulemus. Mõni erinevus ei pruugi kohe pärast paigaldust välja paista, kuid võib muutuda oluliseks kasutamise käigus või pikema aja jooksul.
Kliendi jaoks teeb olukorra keeruliseks see, et suur osa hinnast on seotud tootmise köögipoolega ning kõik asjaolud tema köögi kivitasapindade ümber ei pruugi olla läbinähtavad.
Hästi paigaldatud kivitasapind mõjub loomulikuna ning võib kohati jätta isegi igava mulje sest miski ei riiva silma. Kuid tulemusliku töö taga on terve rida läbimõeldud otsuseid: kuidas detailid toorikule paigutatakse, kuhu tulevad vuugid, millised avad vajavad suuremat tähelepanu, millised on tolerantsid, milline liim tagab nakke ja sitkuse ning kes vastutab, kui kergekäeliselt kliendile lubatud lahendus toimib vaid paberil, aga mitte päriselus.
Seetõttu võib madalam hind tähendada kliendi suuremat omavastutust riskide realiseerumisel. See ei tähenda automaatselt halba tööd, kuid võib tähendada, et mõned küsimused lahendatakse hilisemates etappides. Kivitasapinna puhul on probleem selles, et hiljem lahendatud küsimused kipuvad olema kallimad, ebamugavamad või tehniliselt piiratumad kui need, mis on kohe alguses läbi mõeldud.
Millest kivitasapinna hind tegelikult kujuneb?
Kivitasapinna hind hakkab tegelikult kujunema siis, kui esialgsest köögiplaanist tuleb teha tootmiseks ja paigaldamiseks sobiv lahendus. Materjali ruutmeetrihind on küll oluline lähtekoht, kuid see ei näita veel seda, kui palju materjali konkreetse töö jaoks päriselt kulub ja kui töömahukaks kogu lahendus kujuneb.
Kõigepealt tuleb vaadata, millistest toorikutest detailid välja lõigatakse. Kliendi jaoks võib tasapind olla näiteks neli või viis ruutmeetrit nähtavat pinda, kuid tootmises ei saa alati arvestada ainult selle nähtava pinnaga. Oluline on, kuidas detailid mahuvad konkreetsele kiviplaadile, mis mõõdus need detailid on, kuhu jäävad avad, millises suunas peab jooksma muster ja kui palju materjali jääb pärast lõikamist kasutamata. Mõnes projektis on materjalikasutus viimseni optimeeritud. Teises projektis võib sama nähtava pinna juures tekkida oluliselt rohkem jääki.
Seejärel tuleb juurde töötluse osa. Sirge tasapind lõigatud servaga ei ole töömahult sama, mis tasapind, kuhu tuleb valamuava, pliidiava, nähtavad otsad, ümarad nurgad, LED-sooned, erikujulised lõiked või paksemaks liimitud eerungservad. Iga selline detail tähendab eraldi tööetappi, nõuab head planeerimist ja täpsust ning suurendab ka vastutust, sest kivitasapinna puhul ei saa kõiki vigu hiljem lihtsalt parandada.
Oma mõju on ka paigaldusel. Üks asi on paigaldada tasapind avarasse ruumi, kuhu detailid saab mugavalt sisse tuua ja kapid on ilusasti loodis. Hoopis teine olukord on siis, kui detailid on pikad ja rasked, trepikoda kitsas, lift puudub või seinad ja kapid ei ole päris sirged. Sellised asjaolud ei pruugi esialgsel joonisel välja paista, kuid paigalduspäeval mõjutavad need väga otseselt seda, kui lihtsaks või keeruliseks töö kujuneb.
Seetõttu ei teki kivitasapinna hind ainult materjali hinna korrutamisest ruutmeetritega, vaid kujuneb sellest, kui palju materjali konkreetse lahenduse jaoks päriselt kulub, kui keeruline on töötlus, kui palju tuleb ette näha tehnilisi riske ja millistes tingimustes tuleb tasapind lõpuks paika saada. Mida rohkem on need asjaolud enne töö algust läbi mõeldud, seda vähem jääb lõpptulemus juhuse hooleks.
Kuidas siiski kivitasapindade hinnapakkumisi omavahel võrrelda?
Pakkumisi võrreldes tasub esmalt vaadata, kas need on töömahult võrreldavad. Ainult lõpphinna vaatamine ei anna head ülevaadet. Madalam number võib tähendada soodsamat lahendust, aga võib tähendada ka seda, et erineb töömaht, kasutatavad materjalid, oskusteave või detailides tehtavate järeleandmiste hulk.
Pärast pakkumise saamist on mõistlik üle kontrollida, kas selles on selgelt kirjas töömaht või vähemalt tasapindade ligikaudsed mõõdud, samuti mõõdistamine, kohaletoimetamine ja paigaldamine. Eraldi tasub vaadata, kas paigaldajad teevad ära valamu paigalduse ja vuukide tihendamise. Ka keeruline kandmine või muud sarnased olukorrad võivad töö mahtu ja hinda oluliselt mõjutada.
Kui kaks pakkumist erinevad üksteisest märgatavalt, ei peaks esimene küsimus olema ainult see, miks üks pakkumine on teisest kallim. Olulisem on aru saada, mida need pakkumised tegelikult sisaldavad. Hea pakkumine ei pea olema kõige pikem ega põhjalikum dokument, kuid pakkumine koos projektijuhi suuliste ja kirjalike täpsustustega peaks andma piisavalt selge pildi, mille eest klient maksab ja millised eeldused on hinnas kaetud.
Kõige turvalisem otsus sünnib siis, kui hind ei ole ainus võrdluspunkt. Tasub hinnata ka seda, kas pakkuja oskab võimalikele kitsaskohtadele selgelt vastata, kas ta tunneb projekti vastu päriselt huvi, küsib täpsustavaid küsimusi ja suudab kogu protsessi arusaadavalt lahti selgitada. Tema vastutab töö sujuva kulgemise eest algusest lõpuni. Kui juba alguses jäävad olulised küsimused vastuseta, võib see viidata sellele, et protsess ei ole päriselt juhitud, vaid kulgeb pigem omasoodu.
Kivitasapinna puhul ei osteta ainult materjali. Ostetakse ootuspärast lõpptulemust. Teekond selleni võib olla rahulik ja läbimõeldud, aga võib kujuneda ka täis väikeseid komistuskive, mida ainult hinnapakkumise lõppsumma järgi ei ole võimalik ette näha.